M I L A N O
Heii, ma pole päris pikalt siia midagi kirjutanud. Oli kolm pikka ja väsitavat päeva, kuid see-eest nähtud päris palju.
Vabandan juba ette ära, et tuleb veidi pikem jutt, kui varasemalt olete näinud, sest ma ju tean, et pooled tegelikult ei viitsi lugeda :D
Igatahes oli siis meie sihtpunktiks Itaalia, Milano. Majutuse saime AirBnB kaudu. Kuna me Heleniga olime kõik kolm päeva põhimõtteliselt hommikust õhtuni väljas, siis arvan, et ei ole mõtet võtta hotelli, sest tegelikult kasutasime seda ainult pesemiseks ning magamiseks. Majutusega jäime igati rahule ning soovitan ka teistele! Meie majutuskoht asus Lambrate linnaosas, mis algselt tundus väga kahtlane aga kui olin terve päev väljas olnud ja muid kohti näinud, mõistsin, et tegelikult täitsa arvestatav pleiss :D kuigi tegelikult pidi kogu aeg käekotti enda lähedal hoidma ja kui nt pilte tegime, siis andsin Heleni õlale vms. Isegi, kui mööda minev inimene võib olla üdini normaalne, ei tea kunagi, mil võib oht tekkida. Okei see kõlab muidugi väga halba ennetavalt aga no pigem ikka karta kui kahetseda.
Vaatamisväärsustest külastasime muidugi kõige esimesena kesklinna ja kuulsat katedraali, Milano toomkirikut (kusjuures õhtul oli see palju efektsem, kui päeval kerge uduga), kuid hiljem said meie jalad ja minu selg (!!) tunda väga pikki kilomeetreid. Mul on viimasega eriti probleeme, sest kui pean järjest pikalt kõndima ilma vahepausideta, hakkab selg valutama ning jääb kangeks. Esimesel päeval polnud eriti hullu, kuid juba teise päeva hommikul oli kohe peale veidikest jalutust tunda. Et veidi asja leevendada, siis päris mitmel tänaval tegin kummardusi ja venitusharjutusi :D:D Suht savi ju, kui keegi nii kui nii ei tea sind :D
Olen igati tänulik oma heale pikaaegsele sõbrannale, kes on varem käinud-näinud ning seetõttu oskas teha ka eelnevat "kodutööd". Ehk siis uurida välja ka muid vaatamisväärsusi, mitte ainult katedraal ja Pradad, LV jnejne, kõik fancypancy, mida pmst iga üks Instagramis näitab. Et ikka õigesse kohta jõuda, aitas meid selline äpp nagu MAPS.ME
Kusjuures me arutlesime Heleniga pikalt selle üle, et inimesed tahavad alati näidata ainult luksuse poolt, sest uskuge või mitte, ka Milanos on väga palju tavalisi elurajoone, mis ei hiilga sugugi luksusega.
Kesklinnast edasi liikusime Castello Sforzesco kindluse poole. Seal olles nägime läbi kerge udu taamalt triumfikaart. Kuna kell oli juba õhtule saanud (18?), siis mul oli kõht nii tühi ja ilmselgelt veits vingusin :D aga kuna see tundus läbi udu nii tuus ja põnev, siis mõtlesime, et kuna me juba nii kui nii oleme palju kõndinud ja selleks me seal olimegi, et võimalikult palju näha selle aja jooksul, otsustasime siiski viimse jõu kokku võtta ning läbi pargi kaare juurde jalutada :)
Sööma jõudsime alles õhtul 21 aeg :D Pitsat.... Muide, kui tellisin endale pitsa ja kõrvale tahtsin valida kerge siidri, siis minu üllatuseks nad vapsee ei tea, mis on siider või rum coca :D ehk siis nende joogi menüü koosneb lõpututest veinidest, õlledest, mineraalveest ning coca-fantast. Mis mulle päris hästi külge jäi, oli Itaalia keel. No niii äge, kui sulle öeldakse "Ciao" nagu meie Eestis oma kõikidele tuttavatele/sõpradele alati ütleme :D samuti "Bonjourno, Grazia, Por fafor, Excusa me" jne, see esimene kõlas eriti viisakalt ning juba teisel päeval kasutasime ka ise neid sõnu, ehk siis Itaalia-Inglist segamini :D ilus emotsionaalne keel, ei anna võrreldagi Eesti omaga :D
Muide... kõige paremini saab inimest tundma õppida reisi ajal! Olen seda mõttetera varasemalt kuulnud, kuid ei ole endale täheldanud. Nüüd ma mõistan seda hästi. Meil aga probleeme üksteisega õnneks ei olnud (noh teate väsimus on selline asi, mis teeb tusaseks ja ei viitsi suhelda kellegagi) :D oli väga chill ja mõnus :) Korra ei tulnud ühed pildid välja nii, nagu ma lootsin ja sellepärast ma ka veidi vingusin aga kuna ma olen suhteliselt kiire leppija, ei kestnud see pikalt. Mul on paraku selline viga, sest kui ma teen asja, mis mulle rämedalt meeldib aga ei tule alati välja nii, nagu ma loodan, olen natuke pettunud. Tahan maksimaalset tulemust, nii, et ise rahule jääksin.
Snap koridorist, mis oli üli cool! Varsti ka eraldi postitus sellest.
Kui liikusime kesklinna poole ja selline putka ees oli. Tegelikult olid seal täiesti tavalised ajakirjad/ajalehed müügil, aga muidugi see Vogue paistab kaugelt väga atraktiivsena silma :) Minu puhul õnnestus väga hästi :D
Teel kesklinna poole, olid erinevad poed, mille üheks sisuks olid taolised suuured reklaamid:
Toomkirik päeval, nagu eelnevalt mainisin, oli õhtul efektsem:
Galleria Vittorio Emanuele II :
Poe ees shuuti:D
Katedraal seest:
Castello Sforzesco kindlus:
Eelnevalt pildilt on otse näha kaugelt triumfikaart. Et lähemale jõuda, pidime minema läbi pargi, mis ei olnud just kõige sümpaatsem :D
Ja kui me tagasi kindluse ette jõudsime, oli juba pime ning tuledes oli vaade veel ilusam :)
Ma vaatamas, kuidas eluarmastus mööda kõndis :D (don't ask)
Kui tagasi kesklinna läksime, avanes selline vaade:
Meie "kodu" linnaosas oli söögikoht Jia Yan:
Pitsa valik. Kui nüüd aus olla, siis Eesti Pizzakiosk mitu korda parem :D:D
Vein, mille tellis Helen ja mida mina tegelikult ei joonud, seega siin pildil minu klaas vaid illustreeriv :D
Jätkub...